„See planeet on meie ainus kodu,“ ütles ÜRO peasekretär António Guterres pühapäeval tähistatava ülemaailmse keskkonnapäeva puhul saadetud sõnumis, hoiatades, et planeedi looduslikud süsteemid „ei vasta meie vajadustele“.
„On ülioluline kaitsta atmosfääri tervist, elu küllust ja mitmekesisust Maal, ökosüsteeme ja piiratud ressursse. Aga me ei tee seda,“ ütles ÜRO peasekretär. Üks
„Me nõuame planeedilt liiga palju, et säilitada jätkusuutmatut eluviisi,“ hoiatas ta, märkides, et see ei kahjusta mitte ainult planeeti, vaid ka selle elanikke.
Ökosüsteemid toetavad kogu elu Maal.🌠Maailmakeskkonnapäeva puhul saate teada, kuidas panustada ökosüsteemide seisundi halvenemise ennetamisse, peatamisse ja tagasipööramisse @UNDP ja @UNBiodiversity uues tasuta ökosüsteemide taastamise kursusel.� https://t.co/zWevUxHkPU #GenerationRestoration pic.twitter.com/UoJDpFTFw8
Alates 1973. aastast on seda päeva kasutatud teadlikkuse tõstmiseks ja poliitilise hoo andmiseks selliste kasvavate keskkonnaprobleemide nagu toksiliste kemikaalide reostus, kõrbestumine ja globaalne soojenemine vastu võitlemiseks.
Sellest ajast alates on see kasvanud ülemaailmseks tegevusplatvormiks, mis aitab muuta tarbijate harjumusi ning riiklikku ja rahvusvahelist keskkonnapoliitikat.
Pakkudes toitu, puhast vett, ravimeid, kliima reguleerimist ja kaitset äärmuslike ilmastikunähtuste eest, tuletas Guterres meelde, et tervislik keskkond on inimeste ja säästva arengu eesmärkide jaoks hädavajalik.
„Me peame loodust targalt majandama ja tagama võrdse juurdepääsu selle teenustele, eriti kõige haavatavamatele ja kogukondadele,“ rõhutas Guterres.
Ökosüsteemi seisundi halvenemine mõjutab enam kui 3 miljardit inimest. ÜRO juhi sõnul tapab reostus igal aastal enneaegselt umbes 9 miljonit inimest ning enam kui miljon taime- ja loomaliiki on väljasuremisohus – paljud neist juba aastakümnete jooksul.
„Peaaegu pool inimkonnast on juba kliimaohtlikus tsoonis – neil on 15 korda suurem tõenäosus surra kliimamõjude, näiteks äärmise kuumuse, üleujutuste ja põua tõttu,“ ütles ta, lisades, et on 50:50 tõenäosus, et globaalne temperatuur ületab Pariisi kokkuleppes sätestatud 1,5 °C järgmise viie aasta jooksul.
Viiskümmend aastat tagasi, kui maailma liidrid tulid kokku ÜRO inimkeskkonna konverentsil, lubasid nad planeeti kaitsta. Üks
„Kuid me oleme edust kaugel. Me ei saa enam ignoreerida iga päev helisevaid häirekellasid,“ hoiatas ÜRO kõrge ametnik.
Hiljutine Stockholmi+50 keskkonnakonverents kordas, et kõik 17 kestliku arengu eesmärki sõltuvad tervest planeedist, et vältida kliimamuutuste, reostuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kolmikkriisi.
Ta kutsus valitsusi üles seadma kliimameetmeid ja keskkonnakaitset esikohale poliitiliste otsuste kaudu, mis edendavad jätkusuutlikku arengut. Üks
Peasekretär esitas ettepanekud taastuvenergia aktiveerimiseks kõikjal, muutes taastuvenergia tehnoloogiad ja toorained kõigile kättesaadavaks, vähendades bürokraatiat, nihutades toetusi ja kolmekordistades investeeringuid.
„Ettevõtted peavad oma otsuste keskmesse seadma jätkusuutlikkuse, nii inimeste kui ka omaenda kasumi huvides. Terve planeet on peaaegu iga tööstusharu selgroog planeedil,“ ütles ta.
Ta propageerib naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamist, et nad oleksid „võimsad muutuste elluviijad“, sealhulgas otsuste tegemisel kõigil tasanditel. Ning toetab põlisrahvaste ja traditsiooniliste teadmiste kasutamist habraste ökosüsteemide kaitsmiseks.
Märkides, et ajalugu näitab, mida on võimalik saavutada, kui planeeti esikohale seada, osutas ÜRO juht mandri suurusele augule osoonikihis, ajendades kõiki riike Montreali protokolliga liituma, et kemikaalide osoonikihi kahanemist järk-järgult lõpetada. Üks
„See ja järgmine aasta pakuvad rahvusvahelisele üldsusele rohkem võimalusi näidata mitmepoolsuse jõudu meie omavahel seotud keskkonnakriiside lahendamisel, alates uue ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku läbirääkimistest kuni looduskadu peatamiseni 2030. aastaks ja plastmassist reostuse vastu võitlemise lepingu väljatöötamiseni,“ ütles ta.
Guterres kinnitas ÜRO pühendumust juhtida ülemaailmseid ühiseid jõupingutusi, „sest ainus tee edasi on töötada koos loodusega, mitte selle vastu“.
ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) tegevdirektor Inger Andersen tuletas meelde, et rahvusvaheline päev sündis 1972. aastal Rootsi pealinnas toimunud ÜRO konverentsil arusaamast, et „me peame seisma õhu, maa ja õhu kaitsmise eest, millest me kõik sõltume. Vesi... [ja] inimese jõud on oluline ja väga oluline...“.
„Täna, kui vaatame kuumalainete, põudade, üleujutuste, metsatulekahjude, pandeemiate, räpase õhu ja plastiga täidetud ookeanide olevikku ja tulevikku, on sõjaoperatsioonid jah olulisemad kui kunagi varem ning me oleme ajaga võidujooksus.“
Ta rõhutas, et poliitikud peavad valimistest kaugemale vaatama „põlvkondade võitudele“; finantsasutused peavad planeeti rahastama ja ettevõtted peaksid looduse ees vastutama.
Samal ajal hoiatas ÜRO inimõiguste ja keskkonna eriraportöör David Boyd, et konfliktid õhutavad keskkonnakahjustusi ja inimõiguste rikkumisi.
„Rahu on säästva arengu ja inimõiguste, sealhulgas puhta, tervisliku ja säästva keskkonna õiguse täieliku teostamise põhiline eeltingimus,“ ütles ta.
Konfliktid tarbivad „palju“ energiat; tekitades tema väitel „tohutut kliimat kahjustavate kasvuhoonegaaside heitkogust“, suurendades mürgise õhu, vee ja pinnase reostust ning kahjustades loodust.
ÜRO määratud sõltumatu ekspert on rõhutanud Venemaa Ukraina sissetungi keskkonnamõju ja selle õigusmõju, sealhulgas õigust elada puhtas, tervislikus ja jätkusuutlikus keskkonnas, öeldes, et kahju heastamine võtab aastaid.
„Paljud riigid on Ukraina sõja tõttu teatanud plaanidest laiendada nafta, gaasi ja söe kaevandamist,“ ütles Boyd, märkides, et mitme miljardi dollari suurused ettepanekud konfliktijärgseks ülesehituseks ja taastamiseks suurendaksid ka survet keskkonnamaailmale.
Tuhandete hoonete ja põhitaristu hävitamine jätab miljonid inimesed ilma juurdepääsuta ohutule joogiveele – veel ühele põhiõigusele.
Samal ajal kui maailm maadleb kliimakahjustuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja laialdase reostusega, rõhutas ÜRO ekspert: „Sõda tuleb võimalikult kiiresti lõpetada, rahu tagada ning taastumis- ja taastumisprotsess alustada.“
ÜRO peasekretär António Guterres ütles neljapäeval, et ülemaailmne heaolu on ohus – suuresti seetõttu, et me ei täida oma keskkonnaalaseid lubadusi.
Viis aastat on möödunud sellest, kui Rootsi võõrustas maailma esimest konverentsi, kus käsitleti keskkonda kui olulist teemat – see oli viide „inimohvritsoonile“, mis ÜRO sõnul võib tekkida, kui me selle eest ei hoolitse. Hakka inimõiguste eksperdiks „inimohvritsoonis“. Esmaspäeval, enne sel nädalal Stockholmis toimuvaid uusi arutelusid edasiste meetmete arutamiseks, hoiatasid eksperdid, et vaja on suuremaid jõupingutusi, mis võiksid igal aastal päästa miljoneid elusid.
Postituse aeg: 06.06.2022
